Soovituslikud toatemperatuurid

Akadeemik Jarek Kurnitski rääkis Vikerraadiole antud intervjuus(link intervjuule), mis on soovituslikud toatemperatuurid ja selgitab õhuniiskuse, ventilatsiooni ning energiatõhususe seostest.

Tervislik ja säästlik toatemperatuur on 21–22 kraadi, millest kõrgem temperatuur võib soodustada haigestumist ja liigset energiakulu. Ta rõhutab, et kuigi inimeste mugavuslävi on erinev, aitab jahedam õhk vältida madalast õhuniiskusest tingitud tervisehäireid nagu naha kuivus. Kurnitski soovitab vältida täiendavat õhuniisutamist, kuna see on energiamahukas ja võib kaasa tuua baktereid, eelistades selle asemel korralikku soojustagastusega ventilatsiooni. Ekspert märgib, et kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid on tegelikult säästlikud, kui järelküte on seadistatud mõistlikule tasemele. Lisaks tuuakse välja majanduslik argument, kus vaid ühe kraadi võrra madalam temperatuur vähendab küttekulusid ligi kümme protsenti.

Akadeemik Jarek Kurnitski selgitas lisaks optimaalsele toatemperatuurile põhjalikult ka õhuniiskuse, ventilatsiooni ja energiatõhususe seoseid:

• Õhuniiskus ja tervis: Kurnitski märkis, et talvise pakasega on välisõhu niiskussisaldus peaaegu nullilähedane ning selle õhu soojendamisel langeb siseruumide suhteline niiskus väga madalale (isegi 10–22%-ni). Kuigi inimene madalat niiskustaset otseselt ei taju, väljendub see näiteks naha kuivamises või staatilise elektri tekkimises.

• Õhuniisutamise riskid: Kurnitski ei soovita kasutada eraldi õhuniisuteid, kuna need on väga energiakulukad ja nendega kaasnevad terviseriskid. Niiskus ventilatsioonisüsteemis võib soodustada bakterite, näiteks legionella kasvu. Niisutamine on pigem vajalik muuseumieksponaatidele, mitte tavainimestele.

• Ventilatsiooni säästlikkus: Kurnitski rõhutas, et soojustagastusega ventilatsioon hoiab energiat kokku. Ventilaatorite võimsus on võrreldav vana hõõglambiga (50–70 W), kuid kulu võib kasvada, kui sissepuhkeõhu elektriline järelküte on seadistatud liiga kõrgeks. Ta soovitab hoida ventilatsiooniseadmel sissepuhkeõhu temperatuuri 17–18 kraadi juures, et see ruumis paremini seguneks ja elektrit säästaks.

• Akende kaudu tuulutamine: Akende avamine on asjakohane vaid siis, kui on vaja kiiret ja lühiajalist õhuvahetust (nt söögitegemisel). Akende pidev praokil hoidmine on aga ebaefektiivne ja suurendab märgatavalt energiakulu.

• Majanduslik kasu: Ühe olulisema säästunipina tõi ta välja, et toatemperatuuri langetamine vaid ühe kraadi võrra vähendab küttekulusid umbes 10%. Kui temperatuuri langetada kahe kraadi võrra, on sääst juba 20%.

Kurnitski hinnangul on Eesti hoonete energiatõhususe ja ventilatsioonisüsteemide osas eesrindlik riik. Samas kipuvad eestlased mugavusega üle reageerima, soovides talvel liiga sooje ja suvel liiga külmasid siseruume.

Viide: ERR Vikerraadio. (2026, 16. jaanuar). Vikerhommik. Marju Himma ja Sten Teppan. Vikerraadio. https://vikerraadio.err.ee/1609899905/vikerhommik-marju-himma-ja-sten-teppan/608b2cf890bde36f6f66f3a20983003e